Interneti märgenditest

 

Folkosnoomia ehk märgendite süsteem internetis on teatud juhtudel väga kasulik. Ja nagu see süsteem alguse sai ehk veebilehtede järjehoidjatest, siis mina tunnen just sellest lihtsast märgendusviisist kõige rohkem kasu olevat :)

Siiski arenes see teema ja tänaseks on see ka võimalus erinevat sisu kokku sobitada. Minu esimene mitte nii hea kogemus oli just Facebookis, kus minu pilt sai märgitud. Minu teadmised ja viitsimus FB featuuridesse süveneda ei olnud kuigi suur ja siis oli üks päev huvitav üllatus, kui nägin, et mis sest et ma ise polnud pilte endast üles laadinud, olid minust mõned pildid siiski olemas. Tundsin, end natuke nagu paljastatuna :) Praeguseks olen sellega harjunud ja no pole tegelikult hullu midagi.. kuigi eks kurjamid saavad sellist asja kindlasti ära kasutada.

Positiivse poole pealt - erinevad märgendid aitavad leida sobivat sisu. Nt Picasa piltide sildistamine, mis võimaldab otsingumootoril leida just sobiva sildiga ehk sisuga pilte. Eeldus on loomulikult, et omanik on need sildid lisanud ehk tahtnud, et need oleks lihtsamini leitavad.  

Kokkuvõttes, märgendid on mõnus võimalus interneti otsinguid lihtsustada ja sisu kokku sobitada ja neid saab kasutada nii heade kui paraku ka halbade kavatsustega.

Kui mulle helistaks Jimbo Wales ja küsiks kuidas Wikipediat paremaks teha...

Njaa… seda oleks siis hea jah pigem ette teada, kuna kui esialgu teemale mõtlesin tundus paras pähkel. Hakkasin juurdlema, et palju ma siis üldse tean Wikipediast ja palju ma seda kasutan.

Tuleb välja, et kasutan küll, aga pigem nii, et googeldan miskit ja tihtipeale saan seepeale Wikipedia vastuse ja siis juba lähen vaatama. Kas siin oleks arengukoht? Kuna tekib küsimus, et miks ma nii teen, miks ei lähe oste wikipediasse otsima? Tuleb meelde, et olen ka otse Wikipediast otsinud, aga sobivat vastust ei ole olnud nii lihtne leida ja google on seda teinud paremini. Vahest googledan kohe nii, et otsisõna + wikipedia, kuna tegelikult tahan just sealt vastet leida.

Seega otsingumootori parendamine oleks üks mõte.

Edasi mõtlesin, et millistel juhtudel kasutan Wikipedia andmeid ja meenus kohe üks töö situatsioon, kus oli vaja leida erinevaid mõisteid testimise vallast. Ja kuigi nii mõnigi Wikipedias kajastatud mõiste tundus päris hea kvaliteedi ja sõnastusega, siis siiski otsisin vasteid pigem standarditest, kuna ei tundunud eriti usaldusväärne tsiteerida Wikipediat. Ühesõnaga kasutan Wikipediat nö isiklikku huvide suhtes, kui aga vaja viidata töös usaldusväärsetele allikatele, siis ei eelista ma Wikipediat. Jah.. aga miks? Vot siin ongi konks, mulle meeldib Wiki idee, et kõik võivad osaleda ja samas ei pea ma seda teatud olukordades usaldusväärseks...

Nii et, usaldusväärsuse tõstime on teema ja seda ma ka googledasin natuke ja mõtteid, kuidas seda teha on palju aga enamus on bürokraatiat lisavad -  see aga võiks Wikipediale saatuslikuks saada… Üldiselt tundub, et Wikipedia tegeleb aina rohkem sellega, peaasi et üle ei pingutata ja Wikipedia jääks ikka Wikipediaks.

Kokku, siis kaks ideed sel korral…

MIKS BLOGIDA

Blogimiseks ehk veebipäeviku pidamiseks on palju erinevaid põhjusi. Erinevad põhjused on eraisikutel ja äridel, samuti ka erinevate tegevusvaldkondade tegelastel. On grupiblogisid ja isiklikke blogisid.

Mõned näited ja põhjused, mis mulle meeldivad:

• Käsitöö blogi (üks mu lemmiktegevustest) – eesmärk jagada teistega oma tegemisi, häid mustreid, nippe. Käsitööhuvilised saavad uusi mõtteid ja tegija saab tunnustust ning innustust. http://eestikasitooblogid.blogspot.com/ siia on koondatud paljude tuntud eesti käsitöö tegelaste blogid.

• Tehnoloogia teemadel blogi. Jagab uusi mõtteid ja ideid, kuidas toimetada ja ka isiklikku kogemust. Näidetena http://www.pilveraal.ee/  (e-teenustest) ja http://gojko.net (Gojko on koolitaja ja ka praktiseerija, kuidas ehitada sellist tarkvara, mis korda läheb – tema moto „building software that matters“)

• Elustiili blogi- see võib olla kombinatsioon oma vaadetest elule ja toimetamisele, koos pisikese ärilise osaga, kui elustiil on ka blogi pidaja elatusallikas. Minu lemmikuks on http://kikivarvul.wordpress.com/ (Merit Raju – joogaõpetaja, kes on muutis oma kiire asjaliku elu harmooniliseks olemiseks)

• Õpipäevik ehk oma õpingutest ülevaate pidamine. Tegija saab jagada ja ise omandada hea ülevaate oma tegemistest ja anda arvamusi sooritatud ainete osas. Lugeja aga saab väärtuslikku infot, millist ainet võtta ja näiteid tehtud töödest. Hetkel on mulle väärtuslikuks osutunud järgmine õpipäevik: http://vaskaiabm.blogspot.com/

Lisaks eeltoodule on veel palju-palju erinevaid põhjusi, miks blogida. Ja tegelikult üheks väga heaks motiiviks on eneseväljendamise oskuse parandamine  ja see kehtib igasuguste muude motiividega blogide puhul samuti.

Sotsiaalvõrgustike võlud

Vahel mõtlen, miks neid vaja on? Neid kümneid rakendusi, mis seovad inimesi kokku, olles nagu tohutu nähtamatu ämblikuvõrk.  

Omamoodi on see hirmutav, kes tunneb keda ja kus ta asub ja mida ta teeb … kõik see on seal olemas. Teisalt, nii tore on vaadata tuttavate rõõmusündmusi ja saata ka neile omapoolne hea sõna. Positiivne tekitab positiivsust.

Kuid mis teeb need kümned rakendused eriliseks … et meelitavad miljoneid? Vaatan ühte tuntumat – Facebooki, kuna  hetkel olen just selle biljonilise ämblikuvõrgu üks sõlmekestest.

Kui esmakordselt end registreerisin, siis läbisin profiili loomise. Kohe algul ma küll ei viitsinud laadida pilte vmt. Kuid ajapikku tekkis nagu vajadus ja surve anda omale nägu ja natuke reaalsem olemus ning kuigi ma oma nö avatari pildile ei pannudki näoga pilti, siis hilisemalt tekkinud piltidel olen selgelt tuntav. Seega üks selge asi on FB-s – iga kasutaja on äratuntav ja valdavalt on see reaalsete minade peegeldus (nimed, pildid, teod, tuttavad jne). See on midagi, mida ei tahaks eriti muuta, kuna siis ei tunneks mu sõbrad enam mind.

Vaata, et olulisima osana selles virtuaalses maailmas on suhted oma tuttavatega. See moodustabki selle ülisuure ämblikuvõrgu sidudes kokku biljon inimest. Ma arvan, et selles suuruses on palju võlu. Lisaks on seal justkui omamoodi võistlus, kui palju niidikesi toob minuni. Lisavõimalusena  saab FBs suhteid täpsustada ehk grupeerida (ala sõber, sugulane, töökaaslane jne). Ausalt öeldes ei ole ma sinna eriti panustanud, aga kui keegi on palunud täpsustada, siis olen nõus olnud. Veel saavad nn sõbrad üksteise kohta infot – pilte jmt jagada. See oli esmakordselt mu jaoks üllatav. Ma liitusin selleks, et üht tuttavat leida ja ei süvenenud FB võimalusse ja ei laadinud ka pilte. Järsku aga avastasin, et minust oli pilte nagu iseenesest tekkinud…  Seda saab muidugi ka välja lülitada.

Omamoodi fenomen on saanud like’misest. Mis on justkui virtuaalseks valuutaks kujunenud – kui mõnel firmal vmt on palju like’e, on ta usaldusväärsem, pääseb rohkem pildile. Samas on kuulda, et selline mainekujundus on hakanud inimesi väsitama. Liiga palju tuleb infot, et pane sellele või tollele lehele, artiklile jne like.  

Oluline osa FB-st on võimalused infot jagada. Postitused stiilis, mida teen täna, seinale kirjutamine, piltide lisamine ja siis kuulus nupuke Share ehk jaga. Ise jälgin vahel teatud grupilehtede tegemisi ja üritusi. Lisaks saan kutseid erinevatele tegevustele, üritustele, aga tuleb ka tarkvara kasutamise üleskutseid jmt. ehk jagamise võimalused on laiad ja see on antud sotsiaalvõrgustiku tuiksoon.

Kord küsisin ühelt tuttavalt, kes igaõhtuselt FB-s toimetab, et mis ta seal ka teeb… siis sain teada võimalusest vestelda nagu skypes. Hmm olin ausalt öeldes umbusklik, kuna kõik muu tundub seal väga maailmale avatud. Tänaseks olen ikka mõned korrad chattinud ja mulle meeldib see, et kui inimene ei ole online saab ta sõnumi nö postkasti. Lisaks on seal mõnusalt näha, kes on FB-s ja kes mitte ehk siis kohalolek on fikseeritud. Hmm, kuigi kas selles pole ka mitte ohte… boss märkab, et oled tööajal FB-s. Kuigi usun, et seda saab peita – ise pole sellise featuuri otsimiseks vajadust näinud.

Võttes teema kokku, FB-l on palju erinevaid nö võlusid, mis paneb selle võrku langema. Boldis tõin välja Stewart Butterfieldi blogis esitatud faktorid, mis enamasti ühel edukal sotsiaalvõrgustikul olemas on ja FB ei erine teistest sugugi. Mis on aga see müstiline miskit veel, mis on kokku koondanud biljon inimest ja kauaks seda jagub? See teema on juba kaua kuum olnud... eks aeg näitab... hetkel on aga FB biljoni inimese jaoks piisavalt võluv, et seal liige olla ja selleks, et aru saada kui SUURE numriga on tegu, siis biljonis on 12 nulli (1 000 000 000 000).