Interneti pettustest

Täna kirjutan  kolmest internetipettusest, millest tasub ühtteist õppida. Algame ajas tagant poolt ja liigume uuemate suunas. 

Üllatus

Jaanuaris 2011 andis arvutikatse.ee teada kiirelt levivast trooja viirusest. Viirus levis Facebook abil, saates inimestele sõnumi, et tal on neile üllatus. Avades nn üllatuslingi sattus inimene pahalase lehele, mis oli facebookile sarnane ja seal omakorda vajutades üllatuslingile, laaditi trooja viirus arvutisse. Viirus nakatas arvuti, muutes selle spämmisaatjaks vastava kasutaja nimel ning lisaks varastas ka kasutaja kontode infot.

Mida õppida? – isegi tuttavatelt tulevatesse sõnumitesse ja linkidesse tuleb suhtuda ettevaatlikkusega. Alati ei pruugi need olla õigelt inimeselt.

Loe lisaks siit

Kuulsusest teisik

Märtsis 2012 hakkas Facebooki vahendusel levima reklaam, et leia oma kuulsusest teisik. Skeem ise töötas nii, et FB lehel leviv reklaam andis märku, et oskab kuulsusest teisikut tuvastada, peale enda pildi üleslaadimist, aga tahtis tuvastatud teisiku näitamiseks, et kasutaja saadaks SMS. SMS-i hind aga oli hästi peidetud ja jäi enamjaolt lehelt välja ehk märkamiseks oleks kasutaja pidanud kerima alla poole.

 Õnneks üks reklaami ohvriks langenu teavitas arvutikaitse lehte. Sealt liikus info edasi tarbijakaitsesse, kes uuris juhtumist põhjalikult ning avaldas hoitava sisulise teate oma facebooki kontol.  

Antud pettus oli suhteliselt madala kaliibriga, kuna teenuse hinnad olid küll peidetud, kuid siiski olemas ja muus osas ei olnud tegemist pahalase laad imisega arvutisse ja ei tuvastatud ka korduvate SMS-ide teenust.

Mida õppida? – mitte minna hasarti kõiksugustest rakendustest ja alati veenduda teenuse pakkuja usaldusväärsuses. Kui hind on nö nurga taha peidetud, siis see on juba  märk ebaausatest võtetest. Ja tasub olla ettevaatlik

Loe lisaks siit

Kättemaksukontor

Isa avastas, et tema 8-aastaselt pojalt on Facebooki vahendusel raha välja petetud. Nimelt suhtles laps oma meelest seriaalist „Kättemaksukontor“ tuntud tegelesta Häidi ja Marioniga. Nimetatud tegelased veensid last saatma kokku 15 SMS tasulisele numbrile. Keeruline ärimudel seisneb selles, et inimene saadab sõnumi, ja see sõnum annab saajale virtuaalmaailmas mängusisest krediiti ja mängus võimu juurde. Sarnane juhtum oli ka ühes teises perekonnas, kus kulunud summad olid suuremad.

Mida õppida? – Võib arvata, et facebookis kehtiv vanusepiir 13 aastat, tasub kinni pidamist. Kuid ka 13 aastane on kõigest laps ja seega on vaja kindlasti lastele tutvustada interneti maailma ohte ja nagu võõrastega pole hea suhelda nn päris maailmas, siis samuti peaks suhtuma virtuaalsesse. 

Loe lisaks siit

Vabade tarkvarade võrdlus

Täna proovin võrrelda kahte vaba tarkvara projekti arenduse seisukohast. Valisin ühiseks teemaks emailinduse. Ja võrdlema asun thunderbird’i ja squirrelmail’i, kuna mõlemaga on kunagi olnud põgus kokkupuude.

Alustades Thunderbirdiga, siis tegemist on erinevatele platvormidele sobiva emaili, uudiste ja vestlemise klientlahendusega, mis on arendatud Mozilla Foundation poolt. Algselt arendas seda  Mozilla juures toimiv arendusmeeskond, kuid alates 2012 aasta juulist teatati, et igasuguste lisafeatuuride ja vidinate arendamine on edaspidi Mozilla kommuuni huvides ja kätes ning Mozilla tegeleb vaid turva- ja hooldusreliisidega.  Tegemist on avatud lähtekoodiga tootega, millele saab kirjutada nö laiendusi. Neid on rakendusele üle tuhande kui uskuda https://addons.mozilla.org/en-US/thunderbird/extensions/ lehte:)

Squirrelmail pakub lisaks veebikliendile ka IMAP Proxy serverit.  Algselt oli squirrelmail mõeldud olema maksimaalselt lihtsa installatsiooniga nii serveri  kui ka kliendipoolel,  ilma igasuguste koormavate lisavidinate jmt-ta. Tänaseks on see lahendus väga populaarne ja lisafunktsioonide arendamine toimub läbi pluginate, mida on wikipedia sõnutsi juba üle 226 (http://squirrelmail.org/plugins.php) .

Seega arenduse seisukohast on tegemist sarnaste rakendustega, kuhu saab nii koodile ligi kui ka kirjutada ise puginaid, laiendusi.